Või.

Öö jooksul olid päkapikud suusastaadioni ära silunud ja suusarajad rajamasinaga läbilasknud, muidugi oli see rajameister Eiko, superkvaliteet! See aasta on rada üks kõige aegade laiem, kahel pool servas on klassikajälg ja keskel võivad kohati kaks meest uisku lasta. Kahju on see, et iga aastaga jäävad tõusud väiksemaks, kui vanasti tundus jõulutõus päris vinge, siis nüüd justkui polegi teist, saab suusa igalpool libisema lükata.
Jällegi oli pärnukant kõige külmem, hommikul kippus kahekümne ligi, päeval päikses -12, mis on suusatamiseks igati tore, sai ju pea kuu aega +6 kraadiga suusatada, vaat see oli ikstriim. Jah – metsa all, kus päiksele ligipääsu pole tundub lumi vahtpolüsteroolina, eriti see suusakrigin, kui sealt üle lased. Mõnele meeldib, mõnele mitte, ühele muu tuttavale meeldib hullupööra sulaasfaldi lõhn, teisele küüntega mööda telliskivi tõmmata, kolmas käib hoopis tööl, mina neid hukka ei mõista.
Meie suusapunt ikka sama, Terrorist, Matti ja Kai, kahjuks teise surfisõpru täna ei trehvanud. Tiirutasime poolteist tundi kuna suusaring oli pikemaks veninud ja suusatama peab seitse ringi , täpselt samapalju, kui päkapikke on või nädalapäevi, kui juba võiks läks, siis või moslemil naisi või purilauduril purjeid.
pärnu slall 1 2013

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga