Jõulumäe20km. ja Pärnu rand SW 8-12m/s + kepp

Piinlik tunnistada, aga tänanegi päiksepaisteline päev algas Jõulumäe suusarajal. Sellest ei julgenud suisa kirjutadagi, kuid kogu see nädal möödus ikka suusatades. Jõulumäe suusarada tänase päevani heas korras ja hooldatud. Ärkad hommikul ja vaatad rajameistrilt uus sõnum telefonis „suusarada hooldatud,võid minna“, kuidas sa jätad minemata. Olime kolmekesi Kai ja Mattiga ja joonistasime esimesi suusajälgi rajale, rada ise 4km. pikk, seda edasi tagasi suusatades, sest lauluväljaku lohus maa must ja nii me sõitsime kuni sinnani ja siis teistpidi tagasi, vastaskülge.
Kahjuks ei saanud suusamõnu pikalt nautida, sest tuul juba kutsus männilatvades. Tunnike hiljem olimegi mererannas, kus kevadiselt tumesinine meri valges lainevahus meelitas kutsuvalt. Vaikselt liiv tuiskas, mis tähendas kuuskolme, laud küll suur 112l. Vaikselt manööverdasin võrkudest mööda ja edasine oli sada protsenti glissi, seda kaks pool tundi. Ah-jaa merel ei ole see meri sugugi sinine vaid ikka tavapäraselt hernesupi tooni. Purilaudadest olid seltsiks Matti ja Lemps, lohesid oli ka mustmiljon. Merel polnud neist ühtegi näha, see vist ongi ainuke põhjus, miks veel lohele pole kolinud, kaua sa seal kalda sonnis ikka ukerdad, peale selle need nõmedad klounipüksid kalipsol „arumaeisaa?“, kiituseks peab ütlema tegijamad neid ei kasuta, paistab rohkem algajal riistapikenduseks olevat – see selleks, ärge pikka viha pidage, saan aru äri.
Sellega polnud päev veel lõppenud, ees ootas igapäevane kepikõnd kümme kilomeetrit Beniga, oleks nagu spordipäev, kui ma nii spordivaenulik poleks, aga hea eneseolemise saab ikka.
surfikott 014

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga