Kakapott ja kaks õuna…

Lõpuks ometi sai merele, tundus see tuuletu aeg terve igavik. Nädalavahetuse kuivasin Varblas paadis, sel ajal, kui teised vees mürasid. Eriti kadedaks tegid teated pärnust, kus tuul möllas ja merel oldi suisa väikse slallikamaga. Ega Varblas bacardi funnilgi viga polnud, tore surfirahvas, visad võitlejad, kõikse parem on siiski paadis olla ei teki vähematki isu võistelda, aga fun on. Meelde tuli üks üks jutt ühest raviasutusest, kus korraldati ujumisvõistlus, järgmisel päeval lubati vesigi basseini lasta. Kuid eks vees oska igaüks ujuda või nagu Kalev Alliksaar ütleb „tuulega oskab igaüks surfata“:)
Muu värk peale tuule oli seal viimase peal, paremini enam ei saa – ainult tuul võib päästa.
Tänagi päästis – oh, mis mõnu, tiivad nagu oleks selga kasvanud. Seitsmene slallipuri ja 112 slallikas, võrreldes palkide ja muu juraga suisa lennuk.
Vaatame, mis hommmne toob.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga